Jõuluõhtusöök Carrygerry Country House Conservatory restoranis

Olen mitmeid kordi Carrygerry Country House ajaloolisest hotellist mööda sõitnud ning mitmel turismi teemalisel lehel vaadanud, et see on koht mida tahaks külastada. Viis aastat, mis ma siin Iirimaal elanud olen, on traditsiooniks saanud, et veedan jõulud C ja K juures. Sellel aastal aga organiseerisin nii, et veedan jõulud hoopis Colmaris Prantsusmaal. Mõtlesin, et peaks korraldama jõuluõhtusöögi enne oma reisile minekut. Siis tuligi meelde Carrygerry. Tänapäeval on ürituse korraldamine super kergeks tehtud...piisab vaid Facebookis valida " Create Event" ja kutsed välja saata. Meid sai kokku kuus. Paras seltskond. Laud broneeritud...jäi vaid üle seda õhtut oodata.

Esmalt hotellist mööda sõites paelus mind muidugi hoone väljanägemine. Piisas vaid pilgust aru saamaks, et tegemist on ajaloolise hoonega. Nende kodulehel on ajalugu ilusasti kirjas. Hoone ehitati umbest 1793 James O'Hallorani poolt:

http://www.carrygerryhouse.com/history.htm

Maja omanikuks on Iiri perekond. Nagu ma aru olen saanud siis pereisa majandab köögis kokkamisega ja pereema vastutab siis tubade ja restorani teeninduse eest. Pereema rassis ise ka meid teenindada nii baaris kui söögilauas. Lisaks sellele turustavad nad ka oma tehtud hoidiseid, mida olen ümbruskonna poodides märganud:

http://www.carrygerryhouse.com/christmas-hampers.html


Minu jaoks on huvitav ka see, et ta on vaid paari kilomeetri kaugusel Shannonist aga see piirkond Shannoni külje all tundub olevat nii "maalähedane". Ilmselt mõjub mulle see kontrast Shannoni linna ja imeilusa Iiri maastiku vahel kuidagi selliselt.

Läksime kella 18.30ks...kottpime...sealsetel teedel ei ole tänavavalgustust. Iirimaale tüüpiliste kivimüüride vahel sõites ja hotellile lähenedes paistis see kui majakas kuna oli valgustatud ja lisaks veel jõulutuledega kaunistatud. Väljast ei saanudki pilti tehtud...aga vihma ladistas ka parajalt...pidi vaatama kuidas kiiresti sisse saab. Juhatati kamina tuppa ennast koguma.

Loomulikult oli vaja kiiresti pilte klõpsutada. Oma meelehärmiks avastasin, et telefoni aku on kohe tühjaks saamas ning kirusin ennast mõttes, et ei taibanud fotokat kaasa võtta. Mingid pildid siiski sai tehtud. Lauapeal karbis on H. poolt valmistatud piparkoogimajakesed. Armas üllatus meile tema poolt. Selles toas püüdis pilku kamina kohale olev õlimaal maja vaatega.

Kunstnik F Bailey. Tahtsin midagi kunstniku kohta leida aga Google ei leia midagi. Millegipärast usun, et kohalik ja peretuttav kinkinud neile selle.
Igatahes tundsime ennast kohe mugavalt ja kodus olevat ja nautisime miljööd ja jõulukaunistusi.

Kui olime tervitusnapsuga poole peale jõudnud, juhatati lauda. Sealne miljöö oli veelgi ilusam :)
C, kes enne ütles, et temal ei ole jõulutunnet veel sees...tunnistas lauda istudes, et nüüd hakkab tunne tulema. :)

Valisime kõik omale toidud Set Menust. Eelroog, põhiroog ja
dessert. Vaid 29 EUR. Pean ütlema, et hinna ja kvaliteedi suhe oli ikka väga hea.

Eelroaks võtsin Kanamaksa pasteedi punasesõstra tarretisega.

Carrygerry Chicken Liver Pate, Redcurrant Jelly, Leaf Salad, Rustic Toast (Gluten Free Bread Available)

Pearoaks Meriforelli

Grilled Fillet of Irish Seatrout, Herb Mash,  Toasted Almond & Chive Butter

Desserdiks

Iirisepudingi

Warm Sticky Toffee Pudding, Vanilla Ice Cream, Toffee Sauce

Meriforell oli imeline. Kõrvale serveeriti veel aurutatud köögivilju.

Suitsule minnes leidsime ennast sisehoovist. See hoone on eriti huvitavalt kastelli laadselt ehitatud...või siis nagu Rooma villa või Marokko Riadi stiilis. Suvel võib seal sisehoovis hästi õdus olemine olla. Pimedas hakkas silma, lauad
toolid ja lõkkease...nurga taga grill.

Kokkuvõttes oli väga imeline õhtu. Isegi nii mõnus, et pidi üle pika aja blogi postituse tegema :) Loodan, et hiljem seda postitust lugedes meenuvad selle õhtu tunded, maitsemeeled ja lõhnad.

Musikaalsed iirlased

Taas kord, viiendat aastat järjest, käisin vaatamas Shannon Musical Society muusikali. Iga aasta imestan nende amatöör näitlejate/lauljate andekust ja kõrget taset. Vaeva nähakse orkestri, lavakujunduse ja kostüümidega, rääkimata iseenda näitlemis -ja lauluoskusega.


2012 - Pajama Game
















2013 - The Producers

2014 - Jesus Christ Superstar

2015 - Sister Act














2016 - Legally Blonde
















Mul on tõsiselt kahju, et nad oma etendusi ei salvesta. Arvan, et nad teeniksid paraja lisakopika DVDsid müües. See muusikal on siin Iirimaal kujunenud mulle üheks oodatud iga aastaseks sündmuseks ja iga kord on elamus garanteeritud. Pileti saamisega läheb aina raskemaks. Sellel aastal müüdi seitsme õhtu piletid välja kahe päevaga. Lisaks kõigele eelmainitule, tunnen ennast väikese kogukonna liikmena kuna tead kohalikke inimesi nägupidi...kes millega igapäevaselt tegeleb ja siis nähes, seda inimest osalemas muusikalis on äratundmisrõõm või midagi sarnast. Näiteks oli ühes humoorikas kõrval osas kohaliku jõusaali omanik ja musklimees, keda oma kontoris mitmeid kordi olen näinud kuna ta teeb trenne ja hoiab silma peale meie jõusaalil. Rahvas lihtsalt rõkkas tema etteaste peale...piisas lihtsalt tema laval viibimisest ja kui ta veel Iiri riili kepsutama hakkas...Oeh! Hahaaaha!

Uuel aasta uue hooga ilusaid hetki otsimas

Uus aasta käes. Olen koguaeg mõelnud, et peaks blogi tihedamini kirjutama siis hea endal tagantjärgi meenutada, mis toimunud on. Uus blogi aasta alga!

Aeg on näidanud, et hilpude ja asjade omandamine pikaajalist rõõmu ei paku. Teenid raha...ostad asja ( mida ju nii vaja on ) ja jah...oled hetke rõõmus...heal juhul, kaks hetke rõõmus ja kõik...tolmukiht esemel viitab faktile, et polnud see ese nii vajalik ühti :)

Aasta lõpus/alguses on tavaks saanud lubaduse andmine, enese paremaks muutmise teel. Ma alguses mõtlesin, et ei anna mingit lubadust selleks aastaks aga otsustasin ümber. Kogun ilusaid hetki/ otsin ilusaid hetki asjade asemel.

Selle aasta esimene otsing ja mitme ilusa hetke leidmine oli eile 09.01.2016.

Nädalavahetuste tegevusetus on ära nüristanud...ilm kehv, et õues kolada seega otsisin internetist üritusi mis võiks huvi pakkuda. Bingo! Kogu päeva jooga üritus hakkas silma. Ma pole elus varem joogat teinud seega jah, miks mitte. Vaatasin kus üritus toimub. Glenstal Abbey. Praegu toimiv mungaklooster...näeb välja vana ja uhke. Müüdud! Panin ennast kirja ja tehtud...mitu ilusat hetke käes!

Glenstali klooster koosneb hoonete kompleksist...võttis tükk aega, et seal raamatukogu üles leida. Leidsin ja kohale jõudsin.

Facebookis oli 6 inimest märkinud, et võtavad üritusest osa. Minu üllatuseks oli grupis kokku 21 naist. Ehtne naistekas. Palju küünlaid, hämar valgus, põrandaküte ( tõeline imenähtus Iirimaal )...Mmmmõnushh! Õpetajaks oli Portugalist pärit Ana, kes elab nüüd Birr'is. 6 tunnise päeva jooksul sai erinevaid jooga ja meditatsiooni harjutusi tehtud. Kundalinit, Oshot, Pranayami jäi meelde.

Mis ma nüüd joogast arvan...Kõige enam meeldis mulle üks Osho südame tšakra avamise meditatsiooni harjutus. Praegu ajab nii naerma...Koosnes seitsmest liigutusest...Pidin tammuma muusika rütmis ja ütlema vshhh 45min järjest. Nüüd on tšakra avatud! :D Jalalihased annavad täna tunda tänu sellele harjutusele. Näe leidsin YouTube'st üles!

https://youtu.be/fMmYokGt0cE

Super ilus!

Mõmisemine ja kolmanda silma poole kõõritamine on mulle võõras ja ajab naerma. Kõik tegin kohusetundlikult kaasa ja huvitav ja ilus kogemus on olemas.

Lõuna pausi ajal jäi aega üle veel kloostris ringi kolamiseks.



Klooster asub ilusa oru nõlval mis isegi talvel muljet avaldas seega on mul tunne et pean kevadel/suvel tagasi minema, et seda ümbrust kogu oma täies ilurüüs näha. Tagantjärgi uurides selgus, et kloostri hoone pole nii vana ühti...kujutasin ette 13 või 14.saj aga on ehitatud hoopis 1839 ja vana Normanni aegses stiilis. Aga mis sellest, kuna tegemist praegu tegutseva mungakloostriga ja kloostrikooliga kus õpivad ainult poisid siis millegipärast seal ringi jalutades, mungarüüs mehi ja mängivaid poisse nähes tuli Harry Potteri Hogwarts'i kool meelde. Kogu kompleksis oli modernseid juurde ehitisi. Mis minu arvates sinna väga hästi sobisid. Mulle meeldib vana ja uue kooslus...kui see silma ei kriibi. Mul tekib alati huvi seda tulemust vaadates, et mis arhitekti peas toimunud on.

YouTube: https://youtu.be/Oeog__KgUpg

Kloostri aeda ei jõudnud aga ehk see jääb siis tulevikus avastamiseks.

Ilusad hetked:

1. Lõõgastus meditatsiooni ajal.
2. Glenstal'i kompleks kui arhitektuurne tervik ja looduskaunis koht.
3. Munk orelit mängimas kloostri kirikus.

Nüüd siis järgmiseid ilusaid hetki sepitsema...Üks on juba "sepitsetud" homseks. Vaatan, kas tuleb mõni ilus hetk välja.

Vabatahtlik

 Siin Iirimaal on heategevus väga kõrgel levelil. Meie ettevõttes on vabatahtlike komitee, kes siis igasugu heategevust koordineerib. Postkasti potsatab pea igapäev...toetame seda ja lähme teeme toda jne. Siiani olen suhteliselt tagasihoidlikult teinud ja toetanud. Küpsetanud kooki või lihtsalt rahaliselt toetanud. Lõpuks otsustasin, et vaja vaadata siis mis toimub. Valisin keskkonna. Täna oli vabatahtlikele Lahinchi ranna koristus. Rannailma küll ei olnud aga kohal olles olin isegi rõõmus, et päike lagipähe ei paistnud. Kohale saamine oli minu jaoks ka pisuke katsumus, nimelt olen ma värske autojuht, alles Learner. See edasi-tagasi ots oli vist pikim mida ma üksi sõitnud olen. Olen tagasi, elus-terve :) Kohtusime kolleegidega ranna lähistel golfiklubi juures kus jagati T-särgid ja siis hommikukohvile. Võtsime rahulikult, arvan et tunnike läks ikka ja siis suundusime rannale, kus meid üks onkel ootas, kes jagas siis prügikotid, kindad ja näpitsad prahi korjamiseks. Siis läks lahti kividel turnimine. Lahinchi rannale on veetud suures koguses kivirahne ja väikseimaid kive. Võib-olla on see isegi looduslikult selline...ma ei ole kindel. Igatahes liivariba rannal on kitsam kui kivine osa. Prahi korjamine nende rahnude vahelt osutus keerulisemaks kui ma arvasin. Praht oli "urgudes" kivide vahel ja nende õngitsemine oli päris keeruline. Lisaks oli seal palju kalavõrke ja muid plastik paelu mis olid ennast tõusu ajal kivide ümber mähkinud selliselt et nende harutamine oli täitsa võimatu. Sikutasime kordamööda nagu naerist ühes tuntud jutukeses ja tihti pidime alla andma. Muidugi leidus igasugu prahti küllaga mis koristatud sai aga see kividel turnimine, tasakaalu hoidmine ja õngitsemine võttis päris võhmale. Paar tundi vist saime koristada kui juba lõuna käes ja ranna restoranis süües hakkas vihma sadama. Hehheee, päästja vihm. Kivid libedad, enam koristada ei saa. Oligi siis veel viimane ühisfoto ja laiali minek.

Selline vabatahtlike üritus :)

Kui tööjuurest pildid saan siis laen siia ka üles.

Lahinch ise on väga ilus koht:

https://en.wikipedia.org/?title=Lahinch

Eelmisel aastal sai tormiajal hirmsalt kannatada aga nüüd näitavad tormivideot ja pildid on ka üleval igalpool...vähemalt kahes kohas oli kuhu ma sisse astusin.

YouTube's kah: https://youtu.be/sd_oMQ-GKAg

Kuuest kuust on saanud neli aastat

Vaatan, et eelmise postituse olen teinud kui mul sai Iirimaal kuus kuud veedetud.
Kuuest kuust on saanud neli aastat! Uskumatu!

Mis on muutunud. Tegelikult ei ole midagi suurt muutunud. Elukoht on sama - Shannon, isegi sama korter.
Töökoht vahetus peale esimest aastat kuna ettevõte koondas kogu siinse kontori. Õnneks
sain kohe uue tööpakkumise kuna Soome keele oskusega inimesi vajatakse ning personaliosakonna
juhataja informeeris kohalike tööandjaid oskustööliste saadavuse kohta. Võtsin vastu selle koha ning nüüd 22.05.15 sai kolm aastat seal töötatud. Sada prontsenti kindlustunnet selles firmas ei ole kuna
koguaeg käivad firma müügi jutud ja kui see teoks saab siis sõltub kõik uuest omanikust, mis töötajatest saab. Ausalt öeldes, ma isegi mõnes mõttes oleks rõõmus koondamise üle. Saaks koondamisraha ja mis minu jaoks tähtsam - uus seiklus, uus elukoht ja uus töö. Siinne elu on muutunud rutiiniks kuigi vabal ajal proovin ikka ringi rännata. Iirimaa on ilus aga ilm on tõsiselt kehv. Suvi on veel ees...eks näeb, mis aeg toob.

Kuus kuud

Nüüd siis saab kuus kuud siin võõrsil oldud. Tundub päris pika ajana aga tegelt
pole see mingi aeg. Eestisse ei julge enam tagasi tulla. Vahepeal oli meedias,
enamjaolt postimees.ee's ja delfis hull teema üles võetud, et miks ikka
Eestis minema minnakse. Kommentaariumit lugedes jagunes rahvas kahte leeri -
need kes ütlesid, et miks mitte ja need kes ütlesid,et mingu aga ärgu enam
tagasi tulgu. Nüüd on vist nii, et kui tagasi tuled siis ei julge iitsatadagi,
et vahepeal välismaal sai töötatud. On ikka õeluse hunnikud, igaühe
oma asi, mida ta oma eluga teeb ja kus elab.

Tean, et mõni ikka käib siin blogi piilumas. Sorry, pole viitsinud
miskit kirjutada.

Sai jälle Eestimaalast võõrustatud :D Katrin käis külas. Kruisasime nädal
aega ringi. Väga vahva oli. Sai siis Dublinis käidud, Wicklow mägedes
käidud, Wicklows käidud, Kilkennys käidud ja veelkord oma ümbruskonnas
ka kruisatud ja hullult sai restodes gurmaanitsetud...austrid ära proovitud.
Viimased on siin soodsad 6tk 10 EUR. Vist Eestis sellise hinnaga ei saa.

Uni tuli peale...kirjutan mõni teine õhtu edasi...laadin siia mõned pildid oma Connemara
piirkonna külastusest. Käisin seal üks pühapäev.

Uued tutvused, turistimine ja töö

Postituse pealkiri iseloomustab viimasel ajal toimunut.

Kuulus Facebook on abiks olnud selles, et piirkonna eestlastega tutvust sobitada.
Eurovisiooni finaalile sai kaasa elatud Limerickis koos kahe eestlase, kahe sakslase ja
ühe iirlasega. E'l ( ühel eesti tüdrukul ) oli sini-must-valge ka kaasas kuid
ega sellega eriti lehvitama ei kippunud, kuna tulemus nagu põhjust ei andnud. Seevastu
tundus ühele iiri näitsikule vahepeal sobivat sellega foto tarvis poseerida kasutades lippu nagu saunalina selja kuivatamiseks...Võttis korraks lõua ripakile...Vaba ühiskond.
Bänd, kes esines tollel õhtul pubis oli hädas tähelepanu võitmisega kuna kõikvahtisid telekat aga nendel oli esinemine teatud kellaajast alates ette nähtud. Nad küll kargasid ja hüüdsid rahvale aga Eurovisiooni vastu ikka jõud ei hakanud. Rahva tähelepanu oli sellel.

Kui ülekanne lõppenud siis avastasime, et bänd nimega Loose Cannons oli väga hea.

Mis siis veel, vahepeal sai võõrustatud kahte külalist, üks Eestist teine eestlane Põhja Iirimaalt. Viisin neid ise läbi käidud kohtadesse - Bunrattysse ja Ennisesse. Ennis tõmbas alt sellega, et seal oleks pidanud tollel pühapäeval algama mingi iiri muusika festival, kuid polnud seal muhvigi. Ennisesse minnes sai meid kokku viis eestlast. Leidsin nimelt facebookist, et siin Shannonis elab vähemalt kolm eestlast veel. Ühe paariga siis olen suhelnud ning silmast-silma sai nähtud Ennisesse minekul. Veel oli C. nii lahke ja viis meid peale Ennist lähedal asuvat Dromoland lossi/viie tärni hotelli vaatama.

Sellel nädalavahetusel sai käidud Iirimaa läänerannikul ja Galway linnas. SUPER! Moheri kaljud Atlandi ookeani veerel on SUPER-PUPER!

See dolmen seal fotol on 5000 aastat vana. Pealmini kiviplaat kaalub 1,5 tonni.
Asus see piirkonnas mida kutustakse Burren ( gaeli keeles Boireann )ja tähendab suur kivine ala. See piirkond hõlmab 250 km2 ja on üks Iiri vaatamisväärsustest.
5000 aastat tagasi kui dolme ehtitati ei olnud see piirkond sugugi selline. Seal kasvasid puud ja põõsad...see mis praegu on vaatamisväärsus on kujunenud kliima ja inimtegevuse tagajärjel.

Kas teate milline on traditsiooniline Iiri hommikusöök? See on suur.

Kaks praemuna, kaks vorstikest, lõik musta pudingit ( meenutab meie verivorsti ), lõik valget pudingit, oad tomatis, röstsai ja kohv. Sobib hästi pärast pidutsemist.

PS! Lasin omale tuka ette lõigata. :D

PPS! Tööl on kõik OK.

PPPS! Moheri kaljude pildi soovitan klikata suureks. Kui klikkad kaks korda saad
kõige parema tulemuse!