15.12.2010

Minu töö Korsikal on nüüdseks läbi. Kahjuks ei sujunud kõik nii nagu soovisin. Kuu aja töö asemel töötasin umbes nädal aega. Tuli välja, et töövahendaja ei olnud rääkinud oma asju sirgeks Paulatsiga ( see oli meie farmer ) ja neil tekkis mingisugune riid. Samuti ei saanud me teha tööd sellal kui töövahendaja ehk Müsjöö Edder ehk Ed oli maismaal mingeid oma asju ajamas. Olevat riskantne töötada ilma temata sest kui kontroll tuleb siis on paha-paha-paha. Korsika pluss oli muidugi see, et seal oli hea soe ja majutus soodne. Sellal kui Eesti oli vallutanud kõva lumetorm jalutasime õhtul ja tundsime õhus Eestile omast jaanipäeva hõngu. Liblikad lendasid. Põhiliselt siis lebotamine väikese tööga. Selle aja sees ravisin oma välja väänatud jala terveks ja matkasin küla ümbruses ringi. Sai ka esimest korda elus hääletatud. Alguses koos Merilini ja Liisiga. Hiljem ka üksi. Hääletamine on üks ütlemata odav reisimise viis kuid väga ebakindel. Kui selgus, et töö on otsas ei olnud mul mingit tahtmist tagasi Eestisse tulla. Edder pakkus meile küll, et sebib mingi muu töö neile kes soovivad aga kuna Epp rääkis, et igal pool suve jooksul kus ta oli töötanud oli Edderil tööandjatega mingi arusaamatus olnud ja mujalgi olevat töö pooleli jäänud siis otsustasin, et selle mehega ei ole enam mõtet asju ajada. ( Teised olid tema vastu veel verisemad...otsustasid mingi hoiatuskirja eestlaste hulka ringlema lasta ).Otsustasin omal käel ise tööd vaadata. Mõtlesin Kreeka ja Küprose peale aga kui oma mõtet Merliniga jagasin, soovitas tema hoopis Amsterdami. Siin oskavad vähemalt kõik inglise keelt. Korsikal oli see häda, et pidi purssima oma peaaegu olematut prantsuse keelt. Müsjöö Angelini oli nende bungalode omistaja kus me elasime ja sellal kui Edder oli maismaal käis ta meiega jutustamas ning ütles välja, et Edder on Küproslaste jaoks( seega ka farmeri jaoks, kes tööandja oli ) ümmargune null. Klammerdusime Angelini külge aga ta ei saanud meid ka aidata töö osas. Küll aga tegi ta meile majutusest hinnaalandust nii, et Edder sellest ei teadnud...maksime ainult ühe maja üüri, teise maja üüri mis Edder talle maksis andis ta meile sularahas tagasi...SUPER. Kui plaanite kunagi Korsikale minna siis soovitan Aghione küla lähedal Mr. Angelinit - meie lahkumise päeval viis ta meid veel kell 06.00 hommikul meid Bastiasse / umbes 100 km - tasuta.

13.12.2010 ( eile )

Oli päev kus varahommikul majutuskohaomanik viskas meid 8 eestlast Bastiassekust sõitsime laevaga Itaaliasse Livornosse. Enamus eestlastest proovisid hääletada Milanosse ( neil olid lennupiletid broneeritud Eestisse 16.12.2010 ), mina seevastu mugav nagu ma olen vaatasin omale välja internetist ( hääletasin Aleriasse, et internetti saada - ainuke avalik internet Aleria linnas on raamatukogus )rongi ajad ja Livornos läksin üksi rongijaama, et rongiga Milanosse saada kust ma olin broneerinud lennupileti 14.12.2010 Amsterdami. Rongini oli üle 4 tunni aega ning hängisin rongijaamas kui järsku märkan eemalt Epu kukeharja...Epp, Rita ja Markkus olid loobunud hääletamast ning saabusid ka rongijaama...nad ostsid omale odavad rongipiletid järgmise päeva hommikuks. Mina ei saanud seda teha kuna mul järgmine päev läks juba lennuk. Tegime siis väikese pikniku rongijaama juures olevas pargis.

Rong saabus õnneks ettenähtud ajal ( sellel päeval oli Itaalias mingi jama rongiliinidega ) mitmed teised rongid tühistati. Rong oli mugav, sain oma valdusesse kupee kus viibisin kogu sõidu jooksul üksinda ja sain rahulikult magada. Vahepeal küll rong seisis mingis jaamas 15 min. ja itaallased karjusid ja vehkisid kätega nagu tuulikud kuid ma keerasin ennast toolil kerra ja mõtlesin, et mind ei kanguta sellest rongist küll mingi vägi välja. Õnneks polnudki vaja.

Vahepeal helistas Liis ja teatas, et nemad Jaaniga jõudsid juba Milanosse hääletades ( nad olid ainukesed kellel see õnnestus ) ning ütlesid, et ootavad mind jaamas, et minuga koos hostelisse tulla. Tore oli saabuda Milanosse kus eestlased vastas tervitamas :)

Hostel oli naljakas, kuna meid võttis vastu hosteli omanik isiklikult, kellega andis hinna üle kaubelda ning kes lubas kohe receptionis suitsu tõmmata ning küsis, et kas me soovime welcome dringigks vodkat või rummi. Rumm sobis küll. Magama sain alles keskööl. Varahommikul hakkas kellegi telefon äratama ja läbi une ehmatasin sellest nii, et kukkusin voodist välja - kõigil oli nalja kui palju...Ise ei saa siiamaani aru kuidas ma järsku põrandal olin :)

Jätsin siis teistega hüvasti ning võtsin Milanost Malpensa lennujaama transfeeri ja nüüd õhtuks olen Amsterdamis. Majutusin mingisse suvalisse soodsasse hostelisse ja otsin nüüd korteri üürimis võimalust, et saaks omale mingi püsiva aadressi ja siis pangakonto ja siis töö.
Hosteli kaaslased on mingid suhteliselt kummalised tüübid. Üks on albiino nagu see tegelane Da Vinci Koodist....Prrrr... Sattusin nelja mehega tuba jagama. Mis parata....loodan, et nad ööbivad vaid ühe öö. Praegu läksid nad kuhugi coffeeshoppi ja saan siin üksinda rahulikult netis klõbistada.

Mis minust küll saab? Halvimal juhul tulen kõrvad lontis koju. Eks näis.
Tõmban siia veel mõned Korsika pildid ülesse.

Taas võrgus

Olen nüüd taas võrgus. Meil võeti karistuseks internet ära kuna osad
eestlaste pundist downloadisid netist midagi alla nii, et omaniku krediit
sai kiiresti otsa :) Meie eestlased pole nimelt harjunud, et mujal maailmas
on internetist millegi alla laadimine tasuline...See, et meil netti polnud tekitas meile ikka päris palju lisa peavalu...sellest hiljem.

Postitan siia nüüd mis ma vahepeal wordi dokumenti trükkisin kuigi toimus
palju, palju rohkem asju kui kirjas. Üritan neid veel tagant järgi meelde tuletada.

17.11.2010



Täna matkasin umbes 5 km kaugusel Chiosu nimelise külakese ümbruses ringi. Väga vinge! Küla asus väiksema mäe otsas ning see vaade, mis seal elavate inimeste majade akendest avaneb on super. Külakeses kõnnivad lehmad ja kitsed vabalt ringi ning sõbrunesin kohaliku musta valge kirju koeraga kelle üks silm oli sinist ja teine pruuni värvi. Kes on vaadanud Väike Maja Preerias sarja teab seda ehtsat karjakoera. Jube nunnu. Kahjuks aga ei tulnud mul meelde enne minekut fotoka patareisid vahetada ja seega jäi pilt temast tegemata. Fotokas nimelt pildistas mul täna just nii nagu tal ise tuju oli. Siiski – ühe külavaate pildil on kutsa seljatagant peale jäänud. Panin talle mõttes nimeks Bambino. Bambino seikles muga natuke aega ringi. Vahepeal puhkasime siis tuli pani oma pea mulle põlvele, vaatas oma erivärvi silmadega mulle otsa ja noris pai.
Leidsin väga sügavalt mägdevahelisest orust väikse mägioja, mis otsis teed suurte kivirahnude vahelt. Õhkkond oli seal kuidagi väga ürgne. Turnisin seal ringi nagu röövlitütar Ronja. Vahepeal tahtsin kisendada nagu Ronja ( vabastav röövlikisa ) aga ei suutnud. Karje on veel minu sees kinni. Imelik, oled kuskil metsas, tead, et kedagi ümberringi ei ole ja ikka ei suuda ennast kasvõi niipalju vabaks lasta, et lihtsalt üks röögatus kuuldavale tuua. No pole midagi, töötame selle asja kallal.
Küla läheduses leidsin jahimeeste onnikese. Tundub, et siinne piirkond on nii metssigade kui jahimeest paradiis kuna ei möödu päevagi kus metsast ja mäenõlvadelt püssilaske ei kostuks. Metsaalune on ka padrunikesti täis.












Vahepeal sai kohaliku mehe internetilimiit täis ja netti ei pääsenud. Selle aja sees toimus meil siin realityshowle kohaselt draama prantslastega kelle närvid enam vastu ei pidanud ja kes lahkusid. Ausalt öelda ohkasime kergendunult kuna see prantsuse tüdruk osutus täielikuks drama queeniks. Uksed paukusid ja asjad lendasid. Nüüd on rahu majas.

Kes siis selles realityshows osalevad?

Epp - väga kummaline inimene, peast kunstnik nagu ta ise ütleb.
Merilin - vandersell, kellel plaan Eestis oma klubi avada
Alo - kummaline tüüp, tujukas üks hetk keksleb käpad püsti, järgmine hetk solvub mingi arusaamatu asja peale - tulevane kirurg?
Jaan - rockstar, kitarrist - mängib hästi, omas mullis
Liis - tantsuõpetaja, lahe inimene, vahepeal lööb pedagoog välja
Rita - vabamõtleja ja vandersell, chill-lill
Markkus - korsiklased kutsusid Eesti sõdalaseks,vandersell ja chill-lill
Thea-Iren - kummaline, sissepoole elaja ja kirjaniku kalduvustega ( nimelt kuna aega oli laialt käes jätkasin oma romaani kirjutamist )


25.11.2010

Nädala alguses esmaspäeval suutsin klementiini puu otsast nii õnnetult alla ronida, et väänasin oma jala päris hullult välja.Valu lõi ikka silme eest mustaks. Jalg on pahkluu kohalt siiamaani paistes. Kaks päeva oli jube valus isegi astuda, lonkasin tööle ja koju aegluubis. Praegu on töös järjekordne paus, oleme neli päeva lihtsalt lebotanud, mis on andnud aega oma jalga ravitseda. Mulle hangiti apteegist mingi fastumgeeli prantsuse variant, mis on väga tõhus olnud. Loodan, et eestisse naasen siiski juba kepsutades. Elu kipub siin üksluiseks minema.

See teine päev millal töölelonkasin jäi ka viimaseks tööpäevaks meile kõigile. Edder lasi jalga maismaale ja meie sitsisime " kodus ".

Reality show - farmlife

16.11.2010

Lõpuks siis saime ka netti. Tuli välja, et olime üritanud päevi valesse WIFI võrkku ennast ühendada. Ise olime veel närvis ka oma enda lolluse pärast. Õiget võrku näitab ainult omanike maja läheduses. Nalja kui palju. Eile kui esimest korda võrkku sain tegin kiiresti kõik tarvilised toimingud ja püüdsin siis blogisse pilte üles riputada kuid WIFI näitas ainult 1 pulka levi ja seega ka piltide laadimine ebaõnnestus. Pole midagi proovime uuesti, proovin uuest pilte ka eelmise postituse alla laadida. Vaadake üle, kui huvitab.

Nüüd siis Korsika eluolust.

Elame maakohas, kus kauplus asub 8km kaugusel. Kauplusesse saame ainult siis kui suudame mõne kohaliku prantslase ( tavaliselt on see meie majakeste üürija ) pehmeks rääkida, et too oma autot laenaks. Õnnestub see kaks korda nädalas. Kogume rahad kokku ja ostame terve nädala kraami supremarketist.

Loodus on siin kaunis. Praegu kõik roheline ja lilled õitsevad. Keskpäeval ajame jakid seljast maha ja oleme lühikeste varrukatega. Maja lähedal vuliseb mägioja ning eemalt karjamaalt kostub lammaste määgimine. Kuna praegu on siin nn. hilissügis siis metsad on seeni täis. Tänagi käisin metsas sirmikuid korjamas ja tegin seene snitslit. Oleme paar õhtut grillinud õues. Ühesõnaga naudin seda, et siin ei ole seda ollust, mis Eestis tavaliselt selle ajal taevast alla sajab.



On ju teada, et kui palju inimesi elavad pead jalad koos siis mingil hetkel on konfliktid vältimatud. Kuigi elame ainult viiekesi ( mina, Epp, Vivien, Manon ja Jaan ) tekkis meilgi vastasseis lõuna ajal kui Epp ja Jaan ei jaksanud oodata, et söök valmis saab ja tegid omale eraldi lõunasööki siis prantslaste pähe see ei mahtunud. Seni oleme koguaeg nagu üks suur pere ühiselt lauataha istunud. Nüüd aga sõid kaks tükki meist eraldi ja Vivien lendas Epule peale, et see olevat äärmiselt matslik ja egoistlik temast teha sööki ainult kahele. Nojah. Natuke aega olime kõik pinges kuid kui olin metsast seenelt tagasi jõudnud oli asi juba maha rahunenud ja nägin Eppu koos prantsalstega sõbralikult suitsu kõhvimas.

Klementiini istandused asuvad meie elukohast 10 km raadiuses. Alguses töötasime suhteliselt elukoha läheduses kuid siis said seal puud puhtaks ja viimane kord läksime jala tööle kuskil 4 km. Ja kuna siin on mägine maastik siis ei ole see teekond sugugi lihtne. Puud õnneks väga kõrged ei ole – vahest peavad mehed puu otsa ronima aga tavaliselt ulatume siiski kergesti klementiine noppima. Noppimine on samuti lihtsaks tehtud kääride näol. Nii, et töö näeb välja kõrvalt nagu puu pügamine. Siiani on olnud lebotamis päevi siiski rohkem kui tööpäevi.Tavaliselt olen veetnud need ümbruskonnas ringi uidates. Ilusad vaated ümberringi.

Vahepeal on palju toimunud

06.11.2010

Eile toimus minu ühinemine juba siin olnud eestlastega. Nendega oli kaasas Ed, see vahendusisik, kes selle tööotsa meile välja sebis. Väga heatahtlik ja tore ning hoolitsev mees kuid väheke aeglane ning natuke tühja rapsiv mees. Eestlastest grupp on väga lahe, väheke grungelik seltskond, kelle seltskonnas tundsin ennast kohe koduselt. Kaks prantslast on ka seltskonnas ja praegu on meid kokku 10. Lahedad noored, kes ei põe ja õnneks tundub ka, et võtavad inimesi sellisena nagu on. Igatahes sõit Gisonnacciasse võttis 2h ja peab ütlema, et loodus on siin super ilus seega möödus bussisõit ka väga kiiresti ja vaateid nautides. Ghisonnaccias lendasime supermarketisse sisse ning seejärel tegime improviseeritud pikniku marketi parklas, kus ei puudunud ka vein. Esimest korda sai maitstud Korsika lauaveini, mis oli vägagi joodav. Seejärel ootasime farmerit, kes pidi kolm sõitu majutuskohta tegema kuna meid oli nii palju lisaks veel pagas. Super on see, et meie elukoht asub maakolkas...autost välja astudes jalutas meile vastu siga, kellel nimeks Gäbby ning kes meid rõhitsedes tervitas, ennast külili viskas ning ennast kratsida palus. Hiljem selgus, et alguses väga laheda ja armsana tunduval seal, ilmnes mitu viga. Talle nimelt meeldib inimesi vahepeal terroriseerida neile seljataha hiilides ja siis hooga jalgadesse sisse sõita – nagu oinas. Lõpuks avastasid, et selle sea eest peab põgenema. Hiljem tunnistas sea ja samas ka majutuskoha omanik, et seal tõesti mingi psühhoos peal käib ja et aina enam küpseb temas otsus siga vorstiks transformeerida. Selle peale suunasid enamus meist oma tähelepanu kassidele, keda on siin vähemalt 15.
Tingimused kus me elame on tõesti super head...kõik turistile mõeldud mugavused. Kuna laupäev ja pühapäev on vabad päevad siis oleme ainult lebotanud, söönud, veini joonud ja nautinud puhkust. Elame viiekesi ühes majakeses, mille terassi all elab sisalik võib-olla isegi mitu.






Asi selles, et mandakad ei ole siin veel sugugi küpased. Siiski olen juba kaks päeva tööl käinud. Töö ei ole eriti kontimurdev kuid farmer leidis siiski et oleme aeglased. Seega on nüüdsest turbo peal...Tööle minek on jalgsi 5 km. Vähemalt peaks mu keha vormis olema pärast korsikalt lahkumist.
Laadin nüüd siva mõned pildid kah:

Liinil TLN-CPH-NCE-Bastia

Eile, 05.11.2010 veetsin kogu päeva pealkirjas toodud liini läbides.

Lahkumisliigud sai tehtud Siiri juures Nothing Hill veini tinistades...

Sõitsin siin lennukiga Nizzasse ümberistumisega Copenhagenis kus pidin lennujaamas
veetma 3h, mis möödusid päris kiiresti kuna sain jutule ühe tüdrukuga, kes
tegi mingit statistikat lennujaama TAX FREE kaupluste kohta. Andsin siis omapoolse
panuse Copenhageni lennujaama ( mis on hiiglaslik )TAX FREE kauplustele hinnangut andes. Kristi ise oli taanlane, õpib ülikoolis ja teenib lisaraha sääraste erinevate sarnaste tööotsakestega. Inglise keel oli väga puhas ja hea.

Nizzat nägin vaid mööda rannaäärt olevat kohalikku Pirita teed läbides. Erinevus seisnes palmides mõlemal pool teed - kaunis. Alguses tegi mulle muret see, kas jõuan laevale kuna aega jäi lennujaamast sadamasse jõudmiseks 1,5h. Lennujaamas kulus ka pagasi ootamisele 20min. ja seega loobusin plaanist bussiga linna sõita kuna kartsin, et võin hiljaks jääda...Võtsin takso, mis virutas kirve selga hinnanäol - 30 EUR. Ohjahh...ei viitsi ennast ärritada sellele mõtlemisega. Laev tuli kohe ette ja ega siis midagi kui teele. 5h laevas loksuda oli VÄGA NÜRI! Alguses veetsin paar tundi läpparisse salvestatud Avatari filmi vaadates aga pärast polnud mitte muffigi teha ja aeg venis seetõttu nagu tigu. Bastiasse jõudsin 20.00 kopikatega...tundub olevat suht pisike ja kompaktne linnake igatahes jõudsin välja kesklinna ja hakkasin vaatama kuhu siis ööbima saaks sättida ennast. Läbides paar hotelli, mis mulle natuke kalliks jäid maabusin lõppkokkuvõttes hotelli, mida olin juba internetis välja valinud - Hotel Napoleon. Puhas pisike hotell, näe, WIFI olemas ja puha. Tegin õhtul veel tiiru linnapeal...rannaääres palju kohvikuid ja baare lahti aga inimesi väga vähe...LOW SEASON...Nüüd siis pean sättima ennast bussile Gisonnachiasse.

Eellugu

Tegin selle blogi, et ülestähendada kuidas mu tööots Korsikal välja kukub ja
et ma pärast reisi ei peaks igaühele oma reisimuljeid eraldi rääkima. Saadan teile
vahepeal lingi oma blogile.

Juba Margiti sünna ajal oli see plaan algstaadiumis. Asi selles, et 30.09.2010 sain
tööjuures koondamisteate ( just nimelt, jälle ! ). Mis muidugi ei olnud katastroof minu jaoks kuna te teate, et ma nagunii otsisin kõrvalt uut töökohta. Ma ei tahtnud Margiti sünnal teemat üles võtta kuna ei tundsin, et ei talu tollel hetkel kaastundeavaldusi ja tegemist oli ikkagi Margiti sünnaga. Sorry, sõbrad!

Pärast selle koondamisteate saamist jooksis juhe tegelikult kokku küll. Ma ei suuda
kuidagi leida seda, mida ma tõeliselt teha tahaks. Ma ei taha jälle kuhugi tööle minna kohta, mis mind õnnelikuks ei tee. Kuradi nõme on olla rahaori! Ma ikkagi tahaksin proovida ise...aga see ei ole selle blogi jutt.

Mingil hetkel tööjuures Delfi Naisteka Foorumit lugedes ( SIC, ma tean aga see on ainuke interneti sait, mis meil tööjuures lubatud lugeda ) nägin töö rubriigi all sellist kuulutust:

Vajame tiimilisa Novembris Korsikale mandariine korjama! Olen ise kohapeal olnud ja erinevaid korjetöid terve suve teinud, nii et unustage paranoiatsemine :D

Kuulutus on mõeldud rahulikule, stabiilselt positiivse mõttelaadiga inimesele (ehk vingujad siia ei sobi). Füüsiline vorm võiks vähemalt keskmine olla, sest tööpäevad on 8-9 tunnised ja puhkepäev ainult pühapäev - nädalaga harjub ära! Inglise keele oskus on töötaja enda huvides vajalik, prantsuse keele oskus oleks parim. Võib ka mitmekesti tulla, kuni kohti on. Transporti ja toitu kinni ei maksta, aga juba kuu ajalise töö puhul oled selgelt plussis.
Mandariinikorjamist on vähemalt 2 kuud, võimalik, et kuni 4, kui tehtud töö omanikele meeldib. Palk ~105 kr/h, vähem kindlasti mitte; laupäeviti 25% kõrgem. Täistööaeg lepinguga.

Päikest kõigile!

Noooh...igatahes ma pole tükk aega reisida saanud ja kui kõik läheb nii nagu planeeritud siis saab sellelt tööreisilt väikese taskurahaga tagasi tuldud. Otsustasin vastata ja siin ma nüüd olen lennupiletid ostetud ja 05.11.2010 minek. Keda huvitab, hoidke silm peal.