Kuus kuud

Nüüd siis saab kuus kuud siin võõrsil oldud. Tundub päris pika ajana aga tegelt
pole see mingi aeg. Eestisse ei julge enam tagasi tulla. Vahepeal oli meedias,
enamjaolt postimees.ee's ja delfis hull teema üles võetud, et miks ikka
Eestis minema minnakse. Kommentaariumit lugedes jagunes rahvas kahte leeri -
need kes ütlesid, et miks mitte ja need kes ütlesid,et mingu aga ärgu enam
tagasi tulgu. Nüüd on vist nii, et kui tagasi tuled siis ei julge iitsatadagi,
et vahepeal välismaal sai töötatud. On ikka õeluse hunnikud, igaühe
oma asi, mida ta oma eluga teeb ja kus elab.

Tean, et mõni ikka käib siin blogi piilumas. Sorry, pole viitsinud
miskit kirjutada.

Sai jälle Eestimaalast võõrustatud :D Katrin käis külas. Kruisasime nädal
aega ringi. Väga vahva oli. Sai siis Dublinis käidud, Wicklow mägedes
käidud, Wicklows käidud, Kilkennys käidud ja veelkord oma ümbruskonnas
ka kruisatud ja hullult sai restodes gurmaanitsetud...austrid ära proovitud.
Viimased on siin soodsad 6tk 10 EUR. Vist Eestis sellise hinnaga ei saa.

Uni tuli peale...kirjutan mõni teine õhtu edasi...laadin siia mõned pildid oma Connemara
piirkonna külastusest. Käisin seal üks pühapäev.

Uued tutvused, turistimine ja töö

Postituse pealkiri iseloomustab viimasel ajal toimunut.

Kuulus Facebook on abiks olnud selles, et piirkonna eestlastega tutvust sobitada.
Eurovisiooni finaalile sai kaasa elatud Limerickis koos kahe eestlase, kahe sakslase ja
ühe iirlasega. E'l ( ühel eesti tüdrukul ) oli sini-must-valge ka kaasas kuid
ega sellega eriti lehvitama ei kippunud, kuna tulemus nagu põhjust ei andnud. Seevastu
tundus ühele iiri näitsikule vahepeal sobivat sellega foto tarvis poseerida kasutades lippu nagu saunalina selja kuivatamiseks...Võttis korraks lõua ripakile...Vaba ühiskond.
Bänd, kes esines tollel õhtul pubis oli hädas tähelepanu võitmisega kuna kõikvahtisid telekat aga nendel oli esinemine teatud kellaajast alates ette nähtud. Nad küll kargasid ja hüüdsid rahvale aga Eurovisiooni vastu ikka jõud ei hakanud. Rahva tähelepanu oli sellel.

Kui ülekanne lõppenud siis avastasime, et bänd nimega Loose Cannons oli väga hea.

Mis siis veel, vahepeal sai võõrustatud kahte külalist, üks Eestist teine eestlane Põhja Iirimaalt. Viisin neid ise läbi käidud kohtadesse - Bunrattysse ja Ennisesse. Ennis tõmbas alt sellega, et seal oleks pidanud tollel pühapäeval algama mingi iiri muusika festival, kuid polnud seal muhvigi. Ennisesse minnes sai meid kokku viis eestlast. Leidsin nimelt facebookist, et siin Shannonis elab vähemalt kolm eestlast veel. Ühe paariga siis olen suhelnud ning silmast-silma sai nähtud Ennisesse minekul. Veel oli C. nii lahke ja viis meid peale Ennist lähedal asuvat Dromoland lossi/viie tärni hotelli vaatama.

Sellel nädalavahetusel sai käidud Iirimaa läänerannikul ja Galway linnas. SUPER! Moheri kaljud Atlandi ookeani veerel on SUPER-PUPER!

See dolmen seal fotol on 5000 aastat vana. Pealmini kiviplaat kaalub 1,5 tonni.
Asus see piirkonnas mida kutustakse Burren ( gaeli keeles Boireann )ja tähendab suur kivine ala. See piirkond hõlmab 250 km2 ja on üks Iiri vaatamisväärsustest.
5000 aastat tagasi kui dolme ehtitati ei olnud see piirkond sugugi selline. Seal kasvasid puud ja põõsad...see mis praegu on vaatamisväärsus on kujunenud kliima ja inimtegevuse tagajärjel.

Kas teate milline on traditsiooniline Iiri hommikusöök? See on suur.

Kaks praemuna, kaks vorstikest, lõik musta pudingit ( meenutab meie verivorsti ), lõik valget pudingit, oad tomatis, röstsai ja kohv. Sobib hästi pärast pidutsemist.

PS! Lasin omale tuka ette lõigata. :D

PPS! Tööl on kõik OK.

PPPS! Moheri kaljude pildi soovitan klikata suureks. Kui klikkad kaks korda saad
kõige parema tulemuse!

Ballyhea

Täna rebisin ennast töö-kodu rutiinist lahti ja läksin
Limerick'i uudistama. Väga huvitav linn. Tundub hästi
mitmekihiline. Loomulikult otsisin kõigepealt linna vanima
hoone üles, milleks St.Mary katedraal ( Neitsi Maarja katedraal )
esmakordselt mainitud aastal 1168.
Muljetavaldav peaks ütlema. Jõllitasin seal mingi tund aega siis võtsin ette
Limericki linnamuuseumi, kus jõllitasin veel mingi tund aega kuid lahkusin sealt peavaluga
sest muuseum oli kohutav sigrimigri. Mina igatahes
ei saanud aru sellest loogikast kuidas see ekspositsioon oli
kokku pandud. Kõik ajastud olid segamini selle tõttu olin lihtsalt
infoüleküllastunud. Sain aru, et kiviajal elati sellel alal ning
et viikingid vallutasid asula mingi hetkel ja palju materjali muidugi
Iiri vaadusvõitlusest jne. Kolasin linnas ringi ( mingid spordivõistlused
käisid, enamus tänavaid oli liikluseks suletud )ja klõbistasin pilte teha.
Bussiga kodu poole sõites avastasin, et ei taha ega taha kodulinn Shannon
kuidagi tulla ning minus ärkas kuri kahtlus...mis osutus tõeks. Olin
istunud valele bussile. Kobisin maha - ma ei tea kus - kohas nimega Ballyhea...
kõmpsisin siis teisele poole teed bussipeatusesse, et Limericki tagasi sõita.
Õnneks olid seal bussiajad. Selgus, et bussini 40min. aega. Jalutasin siis
natuke ringi selles asulas. Imelik asi Iirimaal on see, et oled võhivõõras aga
kõik tervitavad sind. Nii ka selles asulas. Midagi mega huvitavat seal silma
ei hakanud ( kirik ja majad peatänava ääres ). Meenus bussipeatuses olev
pubi, mõtlesin, et kui ma juba sattusin Ballyhea nimelisse kohta siis
peaks lõpuks Guiness õlle ära proovima. Nimelt ma pole seda kunagi
maitsnud. Pubis oli ming 5-6 üle keskealist meest baarileti ääres
istumas, kes elasid kaasa hobuvõidusõidule...ilmselt olid neil
panused ka tehtud, sest ajalehed olid käes ja pidevalt nad midagi ka
omale üles märkisid. Astusin siis letiäärde ja palusin Guinessi. Loomulikult
pint. Üks onkel sättis mulle ka ühe puki leti äärde ja nii ma seal siis
tinistasin õlle, vaatasin hobusõiduajamist ja kuulasin kuidas onklid
kaasa elasid ekraanil toimuvale. Idüll missugune. Tume Guiness on mega hea.
Ilmselt jääb see pint Guinessi kuskil Ballyhea nimelises kohas
mulle eluks ajaks meelde.
Buss tuli nagu graafikus kirjas...sõitsin
siis Limericki tagasi ja sealt uuesti Shannoni bussi peale. Nüüd siis
tean, kust õige buss läheb...
Panen pilte kah üles.

Kiire, kiire, kiire

Sellel nädalal alustasin siis ametlikult klientide teenindamist.
Ei ole see sugugi nii kerge, paar esimest päeva oli päris kreisi.
Mõne kliendi kõne ja küsimuse peale, oskad ainult maigutada
sest pole aimugi millest selline " kamm " arvutiga võib olla ja
see abiprogramm kust me vastuseid peame otsima on ka suhteliselt
"bullshit" võrreldes selle programmiga mida ma Xboxi toes kasutasin.
Täna läks aga juba päris libedalt ja sain koos mõne kliendiga
õnnelikuks :-D kui probleem lahendatud.

Eks harjume. Tänu ajavahele Soome ja Iirimaa vahel algab mu tööpäev
vahest kell 06.00 ( kohaliku Iiri aja järgi ) soomes on siis kell 08.00
Eestiga on sama ajavahe. Eriti lahe oli kui mu paps helistas
mulle pühapäeva hommikul kell 06.00. Loomulikult ma magasin aga
kui üritasin talle unesegaselt ajavahet selgitada siis ta vist
ei saanudki asjale pihta....Rääkis midagi postkaardist...rohkem
ma ei mäleta :-D

Jaa, täna leidsin ka ainukese teise eestlase sellest ettevõttest üles.
Kusjuures tüdruk istub minust ainult kahe laua kaugusel. Küsisin kõva
häälega, et kus on WIN7 läppar ja alguses ei saanud arugi kui keegi eesti keeles ütles
näe siin laual...kui kohale jõudis siis ajas naerma...kahjuks ei olnud
aega temaga pikemalt suhelda sest kõne kliendiga oli pooleli.
Minust hulga noorem tüdruk tundus olevat.

Ega siin midagi põrutavat toimunud ei ole...praegu pole eriti
rahaga priisata, et kusagil ringi kruisata...peamiselt töö-kodu rutiin.

Nädalavahetusel tegin ikka 3tunniseid jalutuskäike mereääres.
Tirin need loodusvaated siia üles. kevad on siin ammu juba käes, pildistasin
siis kõike, mis õitseb :-D Head kaamerat oleks vaja...siin saaks linnuvaatlejaks
hakata...