Minu töö Korsikal on nüüdseks läbi. Kahjuks ei sujunud kõik nii nagu soovisin. Kuu aja töö asemel töötasin umbes nädal aega. Tuli välja, et töövahendaja ei olnud rääkinud oma asju sirgeks Paulatsiga ( see oli meie farmer ) ja neil tekkis mingisugune riid. Samuti ei saanud me teha tööd sellal kui töövahendaja ehk Müsjöö Edder ehk Ed oli maismaal mingeid oma asju ajamas. Olevat riskantne töötada ilma temata sest kui kontroll tuleb siis on paha-paha-paha. Korsika pluss oli muidugi see, et seal oli hea soe ja majutus soodne. Sellal kui Eesti oli vallutanud kõva lumetorm jalutasime õhtul ja tundsime õhus Eestile omast jaanipäeva hõngu. Liblikad lendasid. Põhiliselt siis lebotamine väikese tööga. Selle aja sees ravisin oma välja väänatud jala terveks ja matkasin küla ümbruses ringi. Sai ka esimest korda elus hääletatud. Alguses koos Merilini ja Liisiga. Hiljem ka üksi. Hääletamine on üks ütlemata odav reisimise viis kuid väga ebakindel. Kui selgus, et töö on otsas ei olnud mul mingit tahtmist tagasi Eestisse tulla. Edder pakkus meile küll, et sebib mingi muu töö neile kes soovivad aga kuna Epp rääkis, et igal pool suve jooksul kus ta oli töötanud oli Edderil tööandjatega mingi arusaamatus olnud ja mujalgi olevat töö pooleli jäänud siis otsustasin, et selle mehega ei ole enam mõtet asju ajada. ( Teised olid tema vastu veel verisemad...otsustasid mingi hoiatuskirja eestlaste hulka ringlema lasta ).Otsustasin omal käel ise tööd vaadata. Mõtlesin Kreeka ja Küprose peale aga kui oma mõtet Merliniga jagasin, soovitas tema hoopis Amsterdami. Siin oskavad vähemalt kõik inglise keelt. Korsikal oli see häda, et pidi purssima oma peaaegu olematut prantsuse keelt. Müsjöö Angelini oli nende bungalode omistaja kus me elasime ja sellal kui Edder oli maismaal käis ta meiega jutustamas ning ütles välja, et Edder on Küproslaste jaoks( seega ka farmeri jaoks, kes tööandja oli ) ümmargune null. Klammerdusime Angelini külge aga ta ei saanud meid ka aidata töö osas. Küll aga tegi ta meile majutusest hinnaalandust nii, et Edder sellest ei teadnud...maksime ainult ühe maja üüri, teise maja üüri mis Edder talle maksis andis ta meile sularahas tagasi...SUPER. Kui plaanite kunagi Korsikale minna siis soovitan Aghione küla lähedal Mr. Angelinit - meie lahkumise päeval viis ta meid veel kell 06.00 hommikul meid Bastiasse / umbes 100 km - tasuta.
13.12.2010 ( eile )
Oli päev kus varahommikul majutuskohaomanik viskas meid 8 eestlast Bastiassekust sõitsime laevaga Itaaliasse Livornosse. Enamus eestlastest proovisid hääletada Milanosse ( neil olid lennupiletid broneeritud Eestisse 16.12.2010 ), mina seevastu mugav nagu ma olen vaatasin omale välja internetist ( hääletasin Aleriasse, et internetti saada - ainuke avalik internet Aleria linnas on raamatukogus )rongi ajad ja Livornos läksin üksi rongijaama, et rongiga Milanosse saada kust ma olin broneerinud lennupileti 14.12.2010 Amsterdami. Rongini oli üle 4 tunni aega ning hängisin rongijaamas kui järsku märkan eemalt Epu kukeharja...Epp, Rita ja Markkus olid loobunud hääletamast ning saabusid ka rongijaama...nad ostsid omale odavad rongipiletid järgmise päeva hommikuks. Mina ei saanud seda teha kuna mul järgmine päev läks juba lennuk. Tegime siis väikese pikniku rongijaama juures olevas pargis.
Rong saabus õnneks ettenähtud ajal ( sellel päeval oli Itaalias mingi jama rongiliinidega ) mitmed teised rongid tühistati. Rong oli mugav, sain oma valdusesse kupee kus viibisin kogu sõidu jooksul üksinda ja sain rahulikult magada. Vahepeal küll rong seisis mingis jaamas 15 min. ja itaallased karjusid ja vehkisid kätega nagu tuulikud kuid ma keerasin ennast toolil kerra ja mõtlesin, et mind ei kanguta sellest rongist küll mingi vägi välja. Õnneks polnudki vaja.
Vahepeal helistas Liis ja teatas, et nemad Jaaniga jõudsid juba Milanosse hääletades ( nad olid ainukesed kellel see õnnestus ) ning ütlesid, et ootavad mind jaamas, et minuga koos hostelisse tulla. Tore oli saabuda Milanosse kus eestlased vastas tervitamas :)
Hostel oli naljakas, kuna meid võttis vastu hosteli omanik isiklikult, kellega andis hinna üle kaubelda ning kes lubas kohe receptionis suitsu tõmmata ning küsis, et kas me soovime welcome dringigks vodkat või rummi. Rumm sobis küll. Magama sain alles keskööl. Varahommikul hakkas kellegi telefon äratama ja läbi une ehmatasin sellest nii, et kukkusin voodist välja - kõigil oli nalja kui palju...Ise ei saa siiamaani aru kuidas ma järsku põrandal olin :)
Jätsin siis teistega hüvasti ning võtsin Milanost Malpensa lennujaama transfeeri ja nüüd õhtuks olen Amsterdamis. Majutusin mingisse suvalisse soodsasse hostelisse ja otsin nüüd korteri üürimis võimalust, et saaks omale mingi püsiva aadressi ja siis pangakonto ja siis töö.
Hosteli kaaslased on mingid suhteliselt kummalised tüübid. Üks on albiino nagu see tegelane Da Vinci Koodist....Prrrr... Sattusin nelja mehega tuba jagama. Mis parata....loodan, et nad ööbivad vaid ühe öö. Praegu läksid nad kuhugi coffeeshoppi ja saan siin üksinda rahulikult netis klõbistada.
Mis minust küll saab? Halvimal juhul tulen kõrvad lontis koju. Eks näis.
Tõmban siia veel mõned Korsika pildid ülesse.
