Tuesday, December 14, 2010

Taas võrgus





Olen nüüd taas võrgus. Meil võeti karistuseks internet ära kuna osad
eestlaste pundist downloadisid netist midagi alla nii, et omaniku krediit
sai kiiresti otsa :) Meie eestlased pole nimelt harjunud, et mujal maailmas
on internetist millegi alla laadimine tasuline...See, et meil netti polnud tekitas meile ikka päris palju lisa peavalu...sellest hiljem.

Postitan siia nüüd mis ma vahepeal wordi dokumenti trükkisin kuigi toimus
palju, palju rohkem asju kui kirjas. Üritan neid veel tagant järgi meelde tuletada.

17.11.2010



Täna matkasin umbes 5 km kaugusel Chiosu nimelise külakese ümbruses ringi. Väga vinge! Küla asus väiksema mäe otsas ning see vaade, mis seal elavate inimeste majade akendest avaneb on super. Külakeses kõnnivad lehmad ja kitsed vabalt ringi ning sõbrunesin kohaliku musta valge kirju koeraga kelle üks silm oli sinist ja teine pruuni värvi. Kes on vaadanud Väike Maja Preerias sarja teab seda ehtsat karjakoera. Jube nunnu. Kahjuks aga ei tulnud mul meelde enne minekut fotoka patareisid vahetada ja seega jäi pilt temast tegemata. Fotokas nimelt pildistas mul täna just nii nagu tal ise tuju oli. Siiski – ühe külavaate pildil on kutsa seljatagant peale jäänud. Panin talle mõttes nimeks Bambino. Bambino seikles muga natuke aega ringi. Vahepeal puhkasime siis tuli pani oma pea mulle põlvele, vaatas oma erivärvi silmadega mulle otsa ja noris pai.
Leidsin väga sügavalt mägdevahelisest orust väikse mägioja, mis otsis teed suurte kivirahnude vahelt. Õhkkond oli seal kuidagi väga ürgne. Turnisin seal ringi nagu röövlitütar Ronja. Vahepeal tahtsin kisendada nagu Ronja ( vabastav röövlikisa ) aga ei suutnud. Karje on veel minu sees kinni. Imelik, oled kuskil metsas, tead, et kedagi ümberringi ei ole ja ikka ei suuda ennast kasvõi niipalju vabaks lasta, et lihtsalt üks röögatus kuuldavale tuua. No pole midagi, töötame selle asja kallal.
Küla läheduses leidsin jahimeeste onnikese. Tundub, et siinne piirkond on nii metssigade kui jahimeest paradiis kuna ei möödu päevagi kus metsast ja mäenõlvadelt püssilaske ei kostuks. Metsaalune on ka padrunikesti täis.












Vahepeal sai kohaliku mehe internetilimiit täis ja netti ei pääsenud. Selle aja sees toimus meil siin realityshowle kohaselt draama prantslastega kelle närvid enam vastu ei pidanud ja kes lahkusid. Ausalt öelda ohkasime kergendunult kuna see prantsuse tüdruk osutus täielikuks drama queeniks. Uksed paukusid ja asjad lendasid. Nüüd on rahu majas.

Kes siis selles realityshows osalevad?

Epp - väga kummaline inimene, peast kunstnik nagu ta ise ütleb.
Merilin - vandersell, kellel plaan Eestis oma klubi avada
Alo - kummaline tüüp, tujukas üks hetk keksleb käpad püsti, järgmine hetk solvub mingi arusaamatu asja peale - tulevane kirurg?
Jaan - rockstar, kitarrist - mängib hästi, omas mullis
Liis - tantsuõpetaja, lahe inimene, vahepeal lööb pedagoog välja
Rita - vabamõtleja ja vandersell, chill-lill
Markkus - korsiklased kutsusid Eesti sõdalaseks,vandersell ja chill-lill
Thea-Iren - kummaline, sissepoole elaja ja kirjaniku kalduvustega ( nimelt kuna aega oli laialt käes jätkasin oma romaani kirjutamist )


25.11.2010

Nädala alguses esmaspäeval suutsin klementiini puu otsast nii õnnetult alla ronida, et väänasin oma jala päris hullult välja.Valu lõi ikka silme eest mustaks. Jalg on pahkluu kohalt siiamaani paistes. Kaks päeva oli jube valus isegi astuda, lonkasin tööle ja koju aegluubis. Praegu on töös järjekordne paus, oleme neli päeva lihtsalt lebotanud, mis on andnud aega oma jalga ravitseda. Mulle hangiti apteegist mingi fastumgeeli prantsuse variant, mis on väga tõhus olnud. Loodan, et eestisse naasen siiski juba kepsutades. Elu kipub siin üksluiseks minema.

See teine päev millal töölelonkasin jäi ka viimaseks tööpäevaks meile kõigile. Edder lasi jalga maismaale ja meie sitsisime " kodus ".

No comments:

Post a Comment